Hispaania lugu vol 1
Eelseisvate Eesti jalgpallikoondise kodumängude eel tahtsin rääkida oma seiklustest Hispaanias, kui käisin vaatamas MM valiksarja kohtumist Hispaaniaga.
Esiteks pean siiralt vabandama Arco Transpordi selle seltskonna ees, kelle ühiseks nimetajaks on Ida-Euroopa osakond. Tööle naastes selgus, et olin naelutanud kõik kolm 9.septembri jalgpalliõhtul kaheks tunniks televiisori ette. Ja täiesti ilma asjata. Mitte Hispaania - Eesti jalgpall polnud see, mis neid huvitas. Nemad lootsid, et jooksen, tagumik paljas, paar-kolm staadionidiagonaali, saatjaks rahvusvaheline telepilt ning mis lõppeb Hispaania märulipolitsei higises haardes. Õnneks seda ei juhtunud.
Õnneks sellepärast, et kui me eelmisel õhtul olime jõudnud väiksesse Merida linna, reisi algusest oli möödunud umbes kolm ja pool päeva ning 4400km, oli meil kohaliku politseiga väike intsident. Parkisime kohale jõudes oma bussi suvalisse tanklasse, jalutasime linnas ja tähistasime kohale jõudmist reisi sihtpunkti rohke õllega. Matkabussi naastes ei läinud kaua kui sama tankla sisse- ja väljasõidutee blokeeriti politseiautodega ning mingil põhjusel otsustati meid ja meie karavan korralikult läbi puistata. Politsei käitus ootamatult ebaviisakalt. Meid sunniti seisma eraldi ning viidi läbi nägude- ja passikontroll. Kui meid mingil põhjusel liikuma sunniti, siis tehti seda kumminuiaga tõugates, keskusest kontrolliti raadiosaatjasse tähthaaval nimesid ettelugedes meie tausta. Kokku oli patrullautosid viis ning mehi kahekümne ringis. Situatsioon lõppes sellega, et kõige lühem ja ülbem mees karjus meile: “This is not Estonjaa, this is Espanjaa”. Seejärel kästi linnast kaduda ja sõita vähemalt 30-40 kilomeetri kaugusele. Enne seda uurisid nad, kas me oleme napsu tarbinud või midagi sisse suitsetanud. Loomulikult raputasime pead ja eitasime kõike, kuid igaüks meist oleks kindlasti promilli ja natuke peale välja puhunud. Ma usun, et tegelikult said nad aru, et me kained pole, kuid neid ei huvitanud see üldse. Igaljuhul ei lasknud me lahkumise käsku endale kaks korda öelda ning ma lasin iga käigu piirajasse kui me tanklast välja sõitsime. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on vanemad mind hästi kasvatanud ja ma pikalt svipsis peaga sõita ei soovinud. Veetsime öö umbes kahe kilomeetri kaugusel asuva hotelli parklas.
Järgmisel päeval kohtusime piletipunktis eestlast, kes kohaliku eluga rohkem kursis oli ning ta seletas, et hispaania politsei on struktureeritud haldusüksuste suuruse/tähtsuse järgi - eliidistaatuses riigipolitsei, siis maakonnaüksused jne. Meie taluvuspiire kompas riigipolitsei. Mina sain aru nii, et Hispaania politsei on seadustega kaitstud sedavõrd, et nad tegutsevad põhimõttel – enne tegutse, siis mõtle. Neil on kombeks konflikti korral massiga peale lennata ja lihtsalt seltskond laiali peksta. Tagajärjed neid ei huvita. Väidetavalt mõisteti hiljaaegu selles riigis 12ks aastaks trellide taha inglane, kes politseinikule vastu nina andis.
Mäng lõppes 3:0 kodumeeskonna võiduga. Ootuspärane tulemus, kuid vähemalt kohapeal tundus, et meie mansa esitas südika partii. Minu arvates on meie koondis võimeline jalgpallimaailma tugevaid keskmikke üllatama, võttes oponendilt kolm punni, viigist rääkimata, kuid praegune Hispaania pole meeskond, kellelt sinisärgid punkte rööviks.
Merida ligi 15000-kohaline staadion oli muidugi väljamüüdud, atmosfäär väga kift, kuid 2007a. oktoobri Londoni Wembley kõminaga ei anna seda võrrelda. Seepärast on kahju, et hispaanlastel pole kombeks koduseid koondisemänge Madridi mõnel suurstaadionil pidada. Aga vähemalt kuulus fänn/trummimees Manolo oli muidugi kohal. Ta lastakse enne mängu ja poolaegade vahel oma trummiga mängumurule. Sel õhtul pani ta ainult üheainsa käeviipega kogu publiku Mehhiko lainet tegema. Manolo tuli pärast mängu ka meie, eestlaste sektori ette ning kohalike aplausi toel põristas meile tänutäheks oma trummi.
Manolo on mees, kes saadab Hispaania koondist alates 1982 aastast ning Wikipedia andmeil on Manolo jäägitu armastus ka põhjuseks, miks jättis tema pere ta maha 1987aastal kui ta järjekordselt mängult naastes leidis eest tühja toa. Vot selline mees.
Järgneb…