arcoblog

Lõpuks streik läbi. No saksapäraselt korrektne oleks mainida, et Lübeckist öeldi, et “hetkel meil stividorid ei streigi” ;). Igal juhul peaks laev meie klientide kaubaga neljapäeva õhtul ilusti kohal olema.

Võttis ka Äripäev nõuks meie tagasihoidlikku blogi tänases lehes mainida - vat kui tore!

Kasutan siis võimalust ja riputan kogu streikide kohta küsitud ÄP kommentaari ilma kärbeteta ka siia ajaveebi üles:

Streikidega ei tea ausalt öeldes nende kestel tavaliselt kunagi, kui kaua need kestavad ning kui suur on lõppkokkuvõttes kahju. Ka info Lübecki stividoride streigi kohta jõudis meieni alles tõrgete tekkimisel laevafirmadelt. Viimase streigi puhul jäid meie reedel sealtkaudu tulema pidanud haagised laeva laadimata ning nädala alguseks kohal olema pidanud kaubad jäid seega sadamasse toppama. Viimaste andmete järgi olevat lõpuks laev nüüd liikuma saanud ja kohal peaksid haagised olema neljapäeva õhtuks.

Niisuguseid olukordi tuleb transpordil vabas maailmas ikka ette. Kui eelmise aasta detsembris Itaalia transporditöölised streikisid ja paar julget Eesti autojuhti otsustasid sellest hoolimata mittesolidaarselt tööd teha ja blokaadist läbi murda, lõppes see ühele puruks lõigatud rehvide ning teisele kildudeks visatud aknaga.

Tulemusena seisavad selliste streikide ajal meie autod või haagised ning ei teeni raha. Ega sellest autojuhtidelgi palju rõõmu ole. Force Majeure. Seda võib võrrelda prognoosimatu olukorraga Vene piirijärjekordades – vedajatel tuleb paratamatuse ning lisakuluga lihtsalt leppida.

Klientide jaoks võib aga kaupade hilinemine tähendada märksa suuremat kahju ja kulu. Üldiselt saavad ka kliendid probleemist aru ning mõistavad, et ega seal suurt muid võimalusi ei olegi kui lihtsalt oodata streigi lõppemist – võid ju nahast välja pugeda, aga sellest pole siin kasu. Kui kaupade kohalejõudmise aeg on aga väga tähtis, tuleb loovalt mõtelda ja koostöös proovida leida lahendus. Näiteks oli ühel kliendil vaja kindlasti Lübeckisse jäänud kaup kätte saada juba neljapäeva hommikuks ning lahendusena saatsime auto lihtsalt sadade kilomeetrite kaugusele haagist ära tooma.

Lübecki sadamas on jälle streik

Ja meie jaoks tähendab see tavapärase töörütmi katkemist, eriti Saksa impordi osas. Ja meie klientide jaoks seda, et osad kaubad, mis pidid Saksa kaudu tulema ja reedel laeva sõitma, seisavad siiani nukralt sadamakail…

Homne Äripäev peaks kõigi eelduste kohaselt kirjutama kütuselisast, mida laevaliinid lajatavad rõõmuga oma arvetele otsa.
Sai lausa oma kommentaargi antud. Kuid järele mõeldes tahaks sellest veidi pikemalt mõtiskleda.
Hakatuseks keeleline pool. Ma ei tea kui korrektne on meie emakeeles kasutada väljendit “kütuselisa” - vahest täpsem oleks termin kütuse lisatasu? Me ju räägime arvele lisatavast eraldi kululiigist, mitte kütusele sisse/juurde/lisaks segatavast komponendist.
Tegelikult on taoline lisatasu on kehtestatud laevanduses ja seal kütust ei tangita. Seal bunkerdatakse. Nii et kõige lähemal asja tuumale oleks bunkerdamise lisatasu. Kantseliidi austajad peaksid rääkima hoopis blt-st. Nii et kõike muud, kui kütuselisa.
Ongi põnev vaadata, kas äripäeva keeletoimetus hammustab selle läbi või ei.
Edasi asja sisulise külje juurde. Müüja müüb ja ostja ostab. Esimene ütleb hinna, mis teenus/kaup maksab ja teine maksab nõutud hinna. Pikaajalise kliendisuhte puhul peab ostja ka oma prognoosides arvestama kõikide sisendkuludega. Meie näiteks sõlmime oma kliendiga aastase veolepingu (täpsemalt käsunduslepingu ühe alaliigi - kaupade ekspedeerimise lepingu). Ja olemegi dilemma ees - laevukeste omanik teatab oma teenuse hinna, aga ilma bunkerdamise lisatasuta tema meiega leoingut ei sõlmi. Tagajärg - meie oma täpset kulustruktuuri ei tea, laevnik aga teab täpselt - ükskõik mis juhtub, maagiline blt aitab hädast välja. KONTROLLIDA seda ju ei saa. Toon siinkohal välja veebruarikuu arvelt leidunud eraldi reakese - 33.30% teenuse hinnale otsa. Tähendab - esialgsete kalkulatsioonidega on laevafirma disainigurud mööda pannud ei rohkem ega vähem kui kolmandiku. Me oleme alles veebruaris, kõigest kuukene tagasi teavitasid laevafirmad on 2008 teenusehindadest, jooksev aasta on alles käivitunud ja juba on tekkinud vajadus saada kulude katteks 33,30 % juurde?? No vägisi hakka paralleeli tõmbama EMT kavaga kehtestada minutipõhine hind ja luuletada sinna juurde talveöö muinasjutt ma ei tea millest, aga igal juhul mitte tõest (meile, kui valgel tänaval peakontorit pidava ettevõtte PÄRIS suurele ärikliendile jäi tol hetkel mulje, et kodanikud on nii head reklaamid ja plakatid lasknud endale teha, et ise juba usuvad ainult neisse, selle asemel, et küsida oma klientidelt, kuidas edasi minna).
Aga tagasi tulles algse teema juurde - maagiline viis laelaud nr.6 pealt tulusid genereerida on nakatanud ka maantevedudega tegelevaid ettevõtteid. Päris mitmed meile tähtsad kliendid, kes riskide jaotamiseks ostavad teenust sisse mitmelt pakkujalt, on andnud tagasisidet, et siin-seal ikka üritatakse bunkerdamise lisatasu arvele juurde kribida. Siiamaani pole me osanud muud nõu anda, kui nõuda arve esitajalt tõestust, et viimane on oma maismaa veokid ujuvateks suutnud muuta.
Teinekord tuleb täiesti tõsiselt hirm peale, et viimaks jõuab viirus ka Eesti Energiani. Tarbimine võrgus erineb ju päeva ja öö, talve ja suve lõikes. Katlaid kütavaid kogu aeg samas tempos. Äraspidiselt vaadatuna - alus mingisuguse “võrgu stabiilselt ülalhoidmise, kuid ajas muutuva lisatasu” küsimiseks on ju täiesti olemas.

Riputasime oma kodulehele üles logistiku käsiraamatu ja seda täiesti tasuta. Saab hõlpsasti välja printida ja lauanurgale lehitsemiseks jätta

Raamatuke annab head nõu inimestele, kellel tuleb töös kokku puutuda kaupade ühest kohast teise liigutamisega. Näiteks saad teada, kui palju kaupu rekkasse üldse mahub; missugused merekonteinerid kauba vedamiseks üldse olemas on ja mitu kg või cbm kaupu nad mahutavad. Lisaks abistab Incoterms 2000 tarneklauslite lahtiseletamisega jms kasulikku. Vaata lähemalt >