arcoblog

Uus kvartal toob 1. aprillist kaasa Kaug-Ida konteinervedude hindade tõusu.

Laevaliinid annavad meile teada, et ainuüksi mereveo põhihind tõuseb $200/TEU. Lisaks BAF ja CAF jms lisatasude suurenemised, mis kogenud konteinervedude kasutajaile juba ammused tuttavad. Ja see pole veel kõik - lõpuks otsustati juurde küsida raha ka Suessi kanali läbimise eest - seda küll õnneks vaid $9/TEU.

Lähiajal peaks algama Kaug-Ida vedudel ka nn. kõrghooaja lisatasu aeg ning meie maailmanurka tähendab see transpordi lisatasu $158/TEU. Täpset “kõrghooaja” alguskuupäeva ei osata hetkel veel ennustada.

TEU - twenty-foot equivalent unit - ühik, mis võrdub 20-jalase konteineri suurusega
BAF - bankering adjustment factor - kütuse lisatasu
CAF - currency adjustment factor - valuuta kõikumise tasu

Lõpuks streik läbi. No saksapäraselt korrektne oleks mainida, et Lübeckist öeldi, et “hetkel meil stividorid ei streigi” ;). Igal juhul peaks laev meie klientide kaubaga neljapäeva õhtul ilusti kohal olema.

Võttis ka Äripäev nõuks meie tagasihoidlikku blogi tänases lehes mainida - vat kui tore!

Kasutan siis võimalust ja riputan kogu streikide kohta küsitud ÄP kommentaari ilma kärbeteta ka siia ajaveebi üles:

Streikidega ei tea ausalt öeldes nende kestel tavaliselt kunagi, kui kaua need kestavad ning kui suur on lõppkokkuvõttes kahju. Ka info Lübecki stividoride streigi kohta jõudis meieni alles tõrgete tekkimisel laevafirmadelt. Viimase streigi puhul jäid meie reedel sealtkaudu tulema pidanud haagised laeva laadimata ning nädala alguseks kohal olema pidanud kaubad jäid seega sadamasse toppama. Viimaste andmete järgi olevat lõpuks laev nüüd liikuma saanud ja kohal peaksid haagised olema neljapäeva õhtuks.

Niisuguseid olukordi tuleb transpordil vabas maailmas ikka ette. Kui eelmise aasta detsembris Itaalia transporditöölised streikisid ja paar julget Eesti autojuhti otsustasid sellest hoolimata mittesolidaarselt tööd teha ja blokaadist läbi murda, lõppes see ühele puruks lõigatud rehvide ning teisele kildudeks visatud aknaga.

Tulemusena seisavad selliste streikide ajal meie autod või haagised ning ei teeni raha. Ega sellest autojuhtidelgi palju rõõmu ole. Force Majeure. Seda võib võrrelda prognoosimatu olukorraga Vene piirijärjekordades – vedajatel tuleb paratamatuse ning lisakuluga lihtsalt leppida.

Klientide jaoks võib aga kaupade hilinemine tähendada märksa suuremat kahju ja kulu. Üldiselt saavad ka kliendid probleemist aru ning mõistavad, et ega seal suurt muid võimalusi ei olegi kui lihtsalt oodata streigi lõppemist – võid ju nahast välja pugeda, aga sellest pole siin kasu. Kui kaupade kohalejõudmise aeg on aga väga tähtis, tuleb loovalt mõtelda ja koostöös proovida leida lahendus. Näiteks oli ühel kliendil vaja kindlasti Lübeckisse jäänud kaup kätte saada juba neljapäeva hommikuks ning lahendusena saatsime auto lihtsalt sadade kilomeetrite kaugusele haagist ära tooma.

Lübecki sadamas on jälle streik

Ja meie jaoks tähendab see tavapärase töörütmi katkemist, eriti Saksa impordi osas. Ja meie klientide jaoks seda, et osad kaubad, mis pidid Saksa kaudu tulema ja reedel laeva sõitma, seisavad siiani nukralt sadamakail…

Homne Äripäev peaks kõigi eelduste kohaselt kirjutama kütuselisast, mida laevaliinid lajatavad rõõmuga oma arvetele otsa.
Sai lausa oma kommentaargi antud. Kuid järele mõeldes tahaks sellest veidi pikemalt mõtiskleda.
Hakatuseks keeleline pool. Ma ei tea kui korrektne on meie emakeeles kasutada väljendit “kütuselisa” - vahest täpsem oleks termin kütuse lisatasu? Me ju räägime arvele lisatavast eraldi kululiigist, mitte kütusele sisse/juurde/lisaks segatavast komponendist.
Tegelikult on taoline lisatasu on kehtestatud laevanduses ja seal kütust ei tangita. Seal bunkerdatakse. Nii et kõige lähemal asja tuumale oleks bunkerdamise lisatasu. Kantseliidi austajad peaksid rääkima hoopis blt-st. Nii et kõike muud, kui kütuselisa.
Ongi põnev vaadata, kas äripäeva keeletoimetus hammustab selle läbi või ei.
Edasi asja sisulise külje juurde. Müüja müüb ja ostja ostab. Esimene ütleb hinna, mis teenus/kaup maksab ja teine maksab nõutud hinna. Pikaajalise kliendisuhte puhul peab ostja ka oma prognoosides arvestama kõikide sisendkuludega. Meie näiteks sõlmime oma kliendiga aastase veolepingu (täpsemalt käsunduslepingu ühe alaliigi - kaupade ekspedeerimise lepingu). Ja olemegi dilemma ees - laevukeste omanik teatab oma teenuse hinna, aga ilma bunkerdamise lisatasuta tema meiega leoingut ei sõlmi. Tagajärg - meie oma täpset kulustruktuuri ei tea, laevnik aga teab täpselt - ükskõik mis juhtub, maagiline blt aitab hädast välja. KONTROLLIDA seda ju ei saa. Toon siinkohal välja veebruarikuu arvelt leidunud eraldi reakese - 33.30% teenuse hinnale otsa. Tähendab - esialgsete kalkulatsioonidega on laevafirma disainigurud mööda pannud ei rohkem ega vähem kui kolmandiku. Me oleme alles veebruaris, kõigest kuukene tagasi teavitasid laevafirmad on 2008 teenusehindadest, jooksev aasta on alles käivitunud ja juba on tekkinud vajadus saada kulude katteks 33,30 % juurde?? No vägisi hakka paralleeli tõmbama EMT kavaga kehtestada minutipõhine hind ja luuletada sinna juurde talveöö muinasjutt ma ei tea millest, aga igal juhul mitte tõest (meile, kui valgel tänaval peakontorit pidava ettevõtte PÄRIS suurele ärikliendile jäi tol hetkel mulje, et kodanikud on nii head reklaamid ja plakatid lasknud endale teha, et ise juba usuvad ainult neisse, selle asemel, et küsida oma klientidelt, kuidas edasi minna).
Aga tagasi tulles algse teema juurde - maagiline viis laelaud nr.6 pealt tulusid genereerida on nakatanud ka maantevedudega tegelevaid ettevõtteid. Päris mitmed meile tähtsad kliendid, kes riskide jaotamiseks ostavad teenust sisse mitmelt pakkujalt, on andnud tagasisidet, et siin-seal ikka üritatakse bunkerdamise lisatasu arvele juurde kribida. Siiamaani pole me osanud muud nõu anda, kui nõuda arve esitajalt tõestust, et viimane on oma maismaa veokid ujuvateks suutnud muuta.
Teinekord tuleb täiesti tõsiselt hirm peale, et viimaks jõuab viirus ka Eesti Energiani. Tarbimine võrgus erineb ju päeva ja öö, talve ja suve lõikes. Katlaid kütavaid kogu aeg samas tempos. Äraspidiselt vaadatuna - alus mingisuguse “võrgu stabiilselt ülalhoidmise, kuid ajas muutuva lisatasu” küsimiseks on ju täiesti olemas.

Meie kodulehel on olemas online- abi koht, kus klientidel on võimalik otse, lihtsalt ja kiiresti meile transpordialaseid küsimusi esitada. Kui kedagi parajasti kontoris arvuti taga küsimustele vastamas ei ole (näiteks nagu nädalavahetusel), siis saab sealtkaudu saata oma küsimusega meili.

Suur oli aga üllatus, kui (loomulikult lisaks paarile tavapärasele võõrkeelsele spämm-teatele) saime kodulehelt saadetud meili (saatja meiliaadress IP-aadress täiesti nähtavad) järgmise küsimusega:

Tere! Selline situatsioon: soovin osta endale sektsiooni. Kaks kuud uurisin internetipoodides ja mujal (Mццblimaja, Aatrium ja n.e. ). Leidsin ja valisin. Aga nii erinevad hinnad- issand! ON24- s 14148 krooni http://www.on24.ee/kapid_kummutid_riiulid/sektsioonid_tv-alused/8807 Koduparadiisis - ainult 10200 krooni !!!! http://kp.pri.ee/product_info.php?products_id=82 Livingus 12581 krooni http://living.ee/index.php?cid=442&pid=42569 Sisustuspood.ee 12951 krooni http://sisustuspood.ee/detailid.php?452 Selline kьsimus- kes ja kas on keegi midagi kuulanud vхi ostnud Koduparadiisist? Kolme pдevaga lubavad kohale tuua, laos on olemas, hind on vдga soodne- ma arvan, et ostan seal. Mis te arvate?

Ei osanudki kohe esialgu mingit seisukohta võtta… huvitav, kas on tegu mingi uue WOM-turundustriki katsetusega mööblipoe poolt?

… või loetakse meid juba nii suurteks arvamusliidriteks, et peetakse oluliseks küsida meie arvamust igas tähtsas küsimuses - olenemata teemast

Nüüd on meie ajaveebis ka pildigalerii.

Esialgu näeb seal seltskonnapilte pühapäevasest sünnipäevaüritusest, kuid aegamööda lisame sinna veel vaatamisväärset.

Pühapäeval, 27. jaanuaril tähistas
Arco Transport AS koos töötajate ning kauaaegsete sõpradega oma 10-aastast sünnipäeva.

Fotomeenutusi üritusest leiad siit >>

ning paljudele hinge läinud ilutulestiku stiilinäide siit >>

Täname õnnitlejaid soojade soovide eest ning eriline tänu külalistele, kes Metsakalmistule sängitatud Eesti suurkujude kalmude korrastust toetasid!

Nädala alguses telefonikõne sekretärile (kes muu hulgas tegeleb meil ka personaliküsimustega ning hoolitseb selle eest, et kõik sellekohased paberid ka vormistatud, korras ja süsteemsed oleksid).

Sekretär: „Arco Transport. Tere päevast!” – nagu tavaliselt, selgelt ja malbelt.

Teiselt poolt teatab konkreetne ja vastuvaidlemist mitte salliv meeshääl, et on tööinspektor ja sooviks meid kontrollima tulla järgmisel päeval kell 9 hommikul.

Sekretär: „Mis teemal?”

Härra inspektor: § see-ja-see TTHTO seadusest.

Sekretär lubab uurida, kas tegevdirektor on sel ajal kohal ning saab teada, et viimane jõuab soovitud päeval tööle alles lõunaks. Helistab tagasi tööinspektorile ning lepitakse kokku aeg neljapäeva hommikuks kell 9.

Kohal on diplomaadikohvriga härra tööinspektor korraliku vanakooli mehena neljapäeva hommikul, õigel ajal nagu viis kopikat. Kõigepealt on ta üles leidnud maja tagaukse (mis viib esimesel korrusel asuvatesse meiega sama grupi firmadesse Arco Trans ning Arco Agentuur) ning otsustanud, et peab sealtkaudu majja sisse saama. Samal ajal tuleb tööle Alar, kes töötab teisel korrusel, ning laseb eksinud ning pisut närvilise tööinspektori sisse.

Esimesena tervitab vanaldast tööinspektorit Arco Transi raamatupidaja, kellele tööinspektor kohe kraesse kargab, vehkides mingite paberitega. Härra inspektor väldib silmsidet nagu tuld ning räägib raamatupidaja jaoks mingit segaseks jäävat juttu. Lõpuks taipab raamatupidaja küsida, mis firmat ka härra soovib ning selgitab, et tegu on Arco Transport Grupi firmaga Y. Härra vaidleb vastu, et mis te jamate, ega ikka ei ole. Peab olema firma X, sest tema tuli inspekteerima firmat X. Raamatupidaja selgitab, et firma X asub Tallinnas.  Kuid härra inspektor raiub, et ta on rääkinud kellegi neiukesega juba väidetavalt kolm päeva ning see peab asuma siinsamas, nuriseb veel, et teie tegevdirektori juurde on raskem kokkusaamist kokku leppida kui peaministri jutule … Raamatupidaja palub härral istet võtta ning rahulikult oma paberitest järele vaadata, millise firma juurde ta minna tahab. Härra võtab hunniku pabereid diplomaadikohvrist välja, lappab märkmikku ja pabereid… Lõpuks saadab raamatupidaja härra inspektori Arco Transpordi sekretäri juurde teisele korrusele. Härra inspektor ei ole ikka veel kindel, et selline solgutamine mööda maja vajalik on ning helistab sekretärile.

Sekretär: „Arco Transport. Tere päevast!” – nagu tavaliselt, selgelt ja malbelt. (no ei ütle ju, et „Firma X. Tere päevast!” )

Teiselt poolt küsib konkreetne ja vastuvaidlemist mitte salliv meeshääl, kas asute aadressil Pärnasalu 11, teisel korrusel?

Kahtlemata sai ta sellele kinnituse ning vähem kui minuti pärast istus härra inspektor juba mugavas nahktoolis sekretäri vastas.

Sinna jõudes hakkas härrale vist juba kohale jõudma, et ta ei ole päris õiges kohas…

Loomulikult tuli kiiresti välja, et ta soovib minna firmasse X, mitte üldsegi Arco Transporti. Mõni inimene lihtsalt ei kuula, mida teine pool talle räägib! Küsib veel igaks juhuks, et millal teil viimati inspektor külas käis jms vormikohaseid küsimusi, et mitte päris rumalana näida.

Viimaks tuleb oma segadusest tekkinud kibestumus ja pettumus ka kuidagi ju välja elada ning pahandada Arco Transpordi sekretäriga, et miks ei ole instantsidele teatatud, et firma X juriidiline aadress (mis on tõesti hetkel ajutise kolimise tõttu Pärnasalu 11) on erinev tegevusaadressist?!?

Igatahes lahkus härra inspektor oma diplomaadikohvriga nüüd juba esiuksest olulise info võrra targemana, ilma, et oleks saanud kellelegi ettekirjutust teha, ning sekretär võis kõik väljaotsitud tähtsad paberid tagasi kappi laduda.

Jällegi tuleb järeldada, et niisugused mitme inimese (töö-) aega ja energiat kulutavad ning ka tuju rikkuvad seigad tekivad elementaarsetest suhtlemisvigadest. Suurt segadust oleks saanud vältida juba eos, esiteks kuulamisega (mis firma nime sekretär ütleb?) ning teiseks sõbralikuma suhtlemisviisiga (usun, et nii oleks segadus juba tõenäoliselt varem välja tulnud). Tööinspektsioon peaks olema koostööpartner, kellelt vajadusel töökeskkonna kohta nõu küsida, mitte ainult kuri ja karistav instants, kelle põhimure on selles, et kontrollitavatel firmadel paberid korras oleksid.

Laupäeval toimus Zelluloosi spordiklubis ARCO töötajate sügisene sulgpalli turniir. Ilusa ilma kiuste oli kohale tulnud 17 osalejat (mis on üle poole meie kontorirahvast).  Et turniir saaks tasavägisem, loositi võistlejad kohapeal paaridesse. Mängijatel tuli läbida nii alagrupi kui ka kohamängud, mis kujunesid oodatult tasavägisteks. Idamaadest pärit mängu kohaselt viljelesid osalejad erinevaid võitlusstiile (tuuleveski, ämblik, sukelduja, kavadaja jne) mis enamasti ka võidule viisid. Kui peaaegu kolme tunnine üritus läbi sai oli aeg kokkuvõteteks ja pika arvutuse tulemusena selgus esikolmik:

• võitis SPORT
• teise koha saavutas HEA ENESETUNNE
• nende järel tihedalt MEESKONNAVAIM

 Osalejate aktiivse tagasiside põhjal on alust arvata, et kevadine turniir saab olema veelgi osavõtjaterohkem kui seekordne

Mäletan ärilogistika loengust, kuidas Enno Lend rääkis, et te ei kujuta üldse ette, kuivõrd raske ja närvesööv on ekspedeerija töö! Üldiselt inimesed sel tööl üle viie aasta vastu ei pidavat.

Aga võta näpust - reedel täitus Arco Transpordi raudvaral Alaril Arco Transport Grupis sel ametikohal 10 aastat!!! … ning tema rahulik närvikava ja saare huumorimeel ei ole selle ajaga küll nähtavalt kahjustada saanud Palju õnne!