arcoblog

Ungaris, Slovakkias, Poolas ja Bulgaarias on üle kallaste kerkinud jõeveed teed ära uhtunud ja paljud inimesed püsivalt või ajutiselt kodudeta jätnud. Paljud piirkonnad on kuulutatud katastroofi aladeks. Meid puudutab eriti probleem - suletud või üldse kadunud teed, mille tõttu peavad veoautod tegema kuni 500km pikkuseid ümbersõite, et klientide kaupu ikka tähtaegselt kohale toimetada. Kahjuks enamus kliente see ootamatu lisakulutus eriti ei huvita.

ERR uudist Poola kohta saab lugeda ja vaadata siit
Postimehe uudis Ungari katastroofi kohta siit
Delfi kirjutab Slovakkia üleujutuse kohta nii

Tere, kirjutan Teile oma tänasest ebareaalsest kogemusest Sauel…

Tulles „Tammevana“ pubist (Kütise tänaval) lõunalt ja minnes otse pubi eest üle sõidutee teisel pool asuvale kõnniteele, tabas mind “teolt” politsei patrull, kellega algas sisutihe vestlus, kus väideti, et ma eksisin liikluseeskirjade suhtes…
Väidetavalt tuleb sõiduteed ületada ülekäigurajalt, kui see asub lähemal kui 100m.
Loomulikult püüdsin neile selgeks teha, et antud kohas käibki elu igapäevaselt nii ja inimesed ületavad teed sellel tänaval siit ja sealt (minnes poodi, apteeki, perearsti juurde jne.) ilma et piinliku täpsusega ennast “sebra” peale sihivad.
Minupoolne diplomaatiline „vastuhakkamine“ lõppes sellel hetkel, kui politseinikud üksteisele otsa vaatasid ja nõudsid minu dokumenti. Selle alusel uuriti minu tausta…
Tegelikult tundus, et ka neil endil on piinlik, kuid vabandasid sellega, et Sauel toimub täna operatsioon, kus jälgitakse just neid reegleid.
Seejärel öeldi: „OK, vedas seekord“.
Hiljem kuulsin, et politsei oli trahvi teinud inimesele, kes oli Pärnasalu tänavat “Allee” kohviku juures “vales kohas” ületanud.
Halenaljakas tunne tekib sellest, kuidas Saue elu mitte tundvana liigub patrull mööda linna ja segab inimeste igapäeva elu, a`la “mis sa kõnnid siin, mine kõnni mujal”!
Jah, on kohti (ka Sauel Kuuseheki tänav, minnes ja tulles rongijaamast), kus sõidutee ületust ülekäigurajalt peaks hoolikamalt jälgima, kuid see koht Kütise tänaval ja kohtumine politseiga oli liiast… ja ei ole minu jaoks seletatav (elades eluaeg Sauel).
Siit ka ettepanek “linnaisadele”: oleks tore, kui teaksite politsei poolt Saue linnas läbiviidavatest ettevõtmistest ja ärge laske linnarahvale liiga teha!!!
Samas olen rahul, kui politsei liigub nähtavalt ringi ja kutsuks korrale tegelasi, kelle tegevus liikluses kujutab tõsist ohtu, näiteks kiiruse ületamistega Saue linnas, mis ei ole väga harv nähtus…

Otsisin eilsele olukorrale väljundit ja panin oma alloleva jutu ülesse Saue linna „Facebook“ lehele.

Nüüdseks on ka linnapea vastus:

Tere Riho!
Vahel on Issanda loomaaed ikka imeline!
Ütlus mis kehtis raudteelaste kohta, kehtib ka Eesti Politsei kohta.
Reeglina räägime nendega (politseiga) sellel teemal kord aastas, sellel aastal oli veel rääkimata.
Tänan vihje eest ja püüame selgitada neile Saue eripära ja Pärnasalu tn liikluskoormust
võrreldes Vabaduse puiestee koormusega Tallinnas.
Orm Valtson.

Avalik vastus kommenteerimaks politsei tegevust on otsekohene… Terv, Riho

Taaskord on rõõm tõdeda et Eesti juhtiv majandusleht tunneb huvi meie ettevõtte vastu. Aasta tagasi küsiti minu nägemust Eesti transporditurul toimuvast. Tookord sai veidi ennustatud ning tulemus on siin allpool näha:
—————————————————————————————————————————-

Tere

Kolmapäeval ilmub Äripäeva Autotranspordi TOP 2008. aasta majandustulemuste põhjal. Avaldame sellel päeval Äripäeva Logistikauudiste portaalis uudiseid autotranspordituru praeguse olukorra kohta. Aasta tagasi ennustasite arenguid 2009. aasta autotransporditurule ning küsin nüüd, kuidas need teie hinnangul on täitunud.

* 2008. aasta sügisel ütlesite: “Paljud vedajad on juba raskustes ja arvan, et järgmise aasta alguses on veoturg korrigeerunud.” Kas toimus tänavu aasta alguses veoturu korrigeerumine, milles see väljendus ja on praeguseks muutused veoturul lõppenud?
* Ütlesite ka, et paljud vedajad on saanud pangast maksepuhkust, kuid see ei ole probleemi lahendus. Mis teie arvates lahendab praegused probleemid veoturul?
* Millised on teie hinnangul edasised arengud Eesti autoveoturul?

Loodan, et saate teisipäeval vastata.
Tänades
Tanel Raig
tel 51 34004
—————————————————————————————————————————-

Lugupeetud Tanel Raig,

Tänan huvi eest ja meenutamast minu aastataguseid väljaütlemisi. Kuna Arco Transport AS on 100 % ekspedeerimisettevõte , saan kommenteerida meie autovedajatest alltöövõtjate käekäiku ning arenguid kui kõrvalseisja.

*Mingit järsku muutust aasta alguses paraku ei toimunud. Pigem on korrigeerumine toimunud pidevalt kuni tänaseni. Tegevuse on lõpetanud peamiselt laenurahaga majandavad noored ja väiksemad autofirmad. Kellel väljamakstud tehnika osakaal suur, tunnevad end üha kindlamini. Raskustesse sattusid ka ettevõtted ,kes heal ajal investeerisid mitte veovahenditesse vaid muudesse ärivaldkondadesse. Arvan et muutused veoturul ei ole kaugeltki lõppenud – kes tõmbavad koomale ja vähendavad autoparki, kes jälle kasutavad soodsat hetke uue tehnika soetamiseks.Kui aastaid tagasi piisas transpordifirma loomiseks headest suhetest pangaga,siis täna on võimalik alustada vaid piisava omakapitali olemasolul.Turg on tänaseks dikteerinud hinna ,kus pole palju jäetud laenuintresside ja kõrgete halduskulude tarbeks.

*Jätkusuutlikud vedajad on optimeerinud kulusid ja katsetanud uusi turge Euroopas. Olukorda kergendab suhteliselt madal kütusehind ning võimalus palgata mõistliku tasu eest tasemel autojuhte.Kui aastaid tagasi sai “rekkarooli” pea igaüks,siis tänaseks on autojuhtide tase märgatavalt tõusnud.Probleemid pole hetkel mitte ainult veonduses vaid kogu majanduses ning selle lahendab loodetavalt kauaoodatud majandustõus.

*Nagu eelpool mainisin, areneb Eesti autoveoturg koos Eesti majandusega tervikuna. Usun et targalt ja pühendunult juhitavad veofirmad lõikavad majanduslangusest kindlasti kasu ja väljuvad kriisist tugevamatena kui kunagi varem.Ei julgegi midagi prognoosida ,sest nagu näha on ajakirjanikul kõik ennustused tallel ning aasta pärast tuleb ehk oma viga tunnistada.

Lugupidamisega,

Andrus Kuusk
Arco Transport AS
andrus@arcotransport.ee
tel.5151660

Viimastel kuudel on meedias silma ja kõrva puutunud kütusefirma Olerex reklaam - eelistage eestimaist ja tankige Olerexis. Olgugi et kütus seal vaevalt Eestist pärit on ,aga tanklakett kuulub igatahes Eesti kapitalile.Ja reklaaminägu Jan Uuspõllu näol on igati õnnestunud.

Ja nii vaatangi ma igal hommikul tööle sõites üha sagedamini Sauel asuva tankla poole -kuidas neil läheb ja kas peaks omalegi Olerex-i kliendikaardi soetama….Mis on Olerex näiteks võrreldes Statoliga - tolmukübe kui sedagi. Ometi läheb mulle kui eestlasele väga korda nende eksistents ja edukus pingelises konkurentsis.
Ka Arco Transport on eestimaine firma ja peab võitlema suurte välismaiste konkurentidega. Loodetavalt on eestimaalastele ikka jätkuvalt tähtis et meile ka päris Eesti transpordifirma alles jääb. Tuletame seda oma klientidele ja koostööpartneritele meelde ja loodetavalt oleme ka tulevikus välismaistele firmadele “pinnuks” silmas.

Saime esmaspäeva huvitava päringu Hongkongist, kelleltki härra Hanks Wu’lt Hiina doomenite registreerimise osakonnast, kes informeeris meid, et firma „Midtong Trading“ soovib registreerida doomenid nagu:
 arcotrans.asia    
 arcotrans.com.hk    
 arcotrans.com.tw    
 arcotrans.hk    
 arcotrans.in    
 arcotrans.net.cn    
 arcotrans.org.cn    
 arcotrans.tw  
ja kas meie firmal on mingit seost selle firmaga? Juhul kui pole siis nad annavad Midtongile eitava vastuse.
Saanud meilt vastuse, et  mingit seost pole, tuli järgmine kiri et äkki soovime ise need aadressid ära reserveerida kasvõi tuleviku jaoks, kui me peaksime kunagi Aasia turule laienema?
Loomulikult saaksid nad doomenid meile broneerida ja seda väikese tasu eest.
Huvitav, kas on tegemist hiinlaste kavala süsteemiga, kuidas teenida, sest tõenäoliselt läheb selliseid kirju üle maailma teele päevas sadade kaupa ja kui mõnigi ettevõte õnge läheb ja mingigi summa maksab doomenite eest, mida neil mitte kunagi arvatavasti vaja ei lähe, siis lõpuks koguneb kokku kenake summa või ootavad hiinlased tõesti, et näiteks Arco Transport AS laieneks tulevikus Aasia turule?

2008.aasta on majanduses raske kuid samas huvitav periood. Oleme tõdenud majanduse jahtumist ja kütusehindade järsku tõusu . Nõudluse vähenemine on tinginud veohindade languse kuigi transpordi kulupool on hüppeliselt tõusnud. Oleme sattunud kahepoolse surve alla – ühelt poolt nõuavad kliendid, viidates turusituatsioonile ,odavamaid hindu ja teiselt poolt nõuavad vedajad, viidates kulude kasvule, veohindade tõstmist.

Ca 10 aastat tagasi oli Eestis umbes samalaadne situtsioon – turule paisati ca 300 uut liisingautot kuid samas kadus ära Venemaa turg.Veovahendite pakkumine ületas nõudluse ja hinnad langesid.Tekkis terve hulk noori transpordifirmasid kes nõudsid häälekalt hindade tõstmist sest tulud ei katnud kulusid.Appikarjeks nende nõudmised jäidki ja nii nad välja suridki. Ometi suutsid osad vedajad ka tollaste hindadega ellu jääda ja tegutsevad tänaseni. Ja arvan et elavad üle ka tänase päeva…

Vaadates meie praegusi vedajaid ja koostööpartnerid võib täheldada ,et nende hulgas on juba nimekaid ja staazikaid tegijaid kui ka suhteliselt noori nimesid.Vanadel tegijatel on suuremad kogemused ja väljakujunenud koostööpartnerid,samuti on neil juba väljamakstud tehnikat.

Seega on neil võimalus pakkuda transporditeenust just selle hinnaga mida hetkel turul pakutakse. Kui aga transpordiäri aluseks on kõrge intressiga laenuraha ja vähesed kogemused ,siis on ka kalkuleeritav veohind ebaloomulikult kõrge.

Veohinna määrab ikkagi turg ja klient on meie jaoks endiselt kuningas.Arvestagem hetke turusituatsiooni ja pakkugem nii meie vanadele kui uutele klientidele vastuvõetavat ja atraktiivset hinda.Kahjuks peab müügiosakond hetkel tõdema et meie pakkumised on vedajate surve alla sattudes sageli kõrgemad kui meie konkurentidel. Ka Euroopa sisevedudel on hinnad kas samaks jäänud või langenud –seega pole ka Eesti turul tõusu niipea ette näha. See et mõni meie vedaja ähvardab autod maha müüa või seisma jätta ei tähenda veel et elu seisma jääb.Ärge laske oma tuju virisejatel rikkuda -alati leidub tegijaid kes ka raskel ajal tööd teha tahavad-usun et ka meie töökas kollektiiv nende hulgas!

Jõudu kõigile!

Maailm on ikka ümmargune. Teeb ratas tiiru ära ja jälle sama kodar üleval.
Täna kell 11.06 sain jälle kirja, kus inglise keeles (no on laiskvorstid, isegi eesti keelde ei viitsi meili tõlkida) teavitati, et SEB pani minu konto kinni. Et keegi sealt varastada ei saaks. Võluvitsaks on vastaval lingil oma konto aktiveerimine. Ja kuidas? Ikka paroolide abiga.
Täitsa põnev oleks teada, kas pin-kalkulaatori paroole on võimalik väljastpoolt valmis arvutada?
Olime töökaaslastega lausa kahevahel, et teeks õige proovi.
Teisalt üsna käpardlik tegutsemine - parooliväljade url on http://mail.curtiswealth.com/SEB/SEB1.htm, ja värskeim uudis pärineb 22.aprillist.
Kui nüüd alustada erinevate “huiarite” ahvatluste kollektsioneerimisega, siis kuidas sellist hobi nimetada?

Üle hulga aja üks põnev teemapüstitus tudengitelt. Meie poole pöördus Tiit Bork, Audentes logistika eriala lõpetav tudeng. Oma lõputööks on ta tänuväärse teemana valinud vinjeti kehtestamise maanteel raskeveokitele. Tiidu väitel: “üha suurenev nõudlus maanteetranspordi järele ei tohiks keskenduda ainult efektiivsele kaubavahetusele, vaid arvestama ka meid ümbritsevat keskkonda. Maanteetranspordil on kõige suuremad väliskulud, mis hõlmavad nii liiklusõnnetusi, mõju keskkonnale kui ka infrastruktuuri kulumist. Euroopa Komisjon on teinud mitmeid ettepanekuid väliskulude vähendamiseks ning ka lisamiseks maksusüsteemi. Liikmesriik võib kehtestada oma territooriumil raskeveokitele tee-ja kasutustasusid, mida kogutaks väliskulude katteks.”
Tiidu lõputöö eesmärgiks on uurida Eestis vinjeti kehtestamist, millega siis Eestis registreeritud raskeveokid maksavad aastapõhist tasu ja teistes riikides registreeritud sõidukid vastavalt valitud perioodile. Meie käest palus Tiit vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Kuidas suhtute Eestis kehtiva aastapõhise raskeveokimaksu muutmisesse vinjet-põhiseks, mis siis maksustaks kõik raskeveokid Eesti territooriumil?
2) Kuidas suhtute, et vinjeti-süsteemi kaudu kogutav tulu läheks otse väliskulude katteks (nt teeohutuse parendamine, parklate ehitamine jms)?
3) Kas ja kuidas mõjutaks teie ettevõte tegevust vinjeti kehtestamine?

Siinkohal siis avaldame meie ettevõtte kommentaarid teemapüstitusele, rõõmuga ootaks ka teiste arvamusi, et Tiidul oleks laiem statistika käepärast.

Hakatuseks väikene kriitikanool teemapüstitusele. Vedajad oma autopargiga võib-olla tõesti peaks lisaks efektiivsusele mõtlema keskkonnamõjudele, kuid maksude kehtestamine on siiski riigi privileeg. Ükski maks iseenesest ei vähenda kahjulike mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Maksu kehtestamisel laekuv rahavoog suudab parimal juhul vaid tagajärgi likvideerida.
Teiseks - kui Euroopa Komisjon tõepoolest suudab lisaks ettepaneku tegemistele ka nende rakendamist ellu viia,eemärgiga vähendada väliskulusid, siis jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks on väheneva kuludebaasi pealt vaja lisada uusi makse üldisee maksusüsteemi. Tavaliselt kipuvad valitsused maksude lisamist ja/või nende tõstmist kaaluma, kui väheneb TULUDEbaas.

Arco Transport on kodumaine ettevõte, seega kitsalt meie ettevõtte kulusid-tulusid vinjeti kasutuselevõtt ei muuda, sest kodumaistele jääb ju aastapõhine maks endiselt alles. Nii, et siin on oma suhtumist raske välja tuua.

Isegi, kui Eestis kehtestataks maksud võõrastele raskeveokitele, mis Eestit läbivad või siit kaupa viivad, siis oleme veidi sarkastilised ettepaneku rakendamise osas, et kogu kokkukorjatud tulu läheb otse väliskulude katteks. See raha upub kusagile riigieelarvesse ning ükski poliitik ei julge luua pretsetenti. Teeohutuse parendamine on teatud osas Maanteameti ülesanne, seega peaks see raha minema majandus-kommunikatsiooniministeeriumi eelarve koosseisu, vastavalt Maanteeameti x-eelarvereale. Parklate ehitusega peaaegu sama lugu, selle vahega, et Maanteeamet kuulutab välja hanked erasektorile, kes siis neid ehiytama hakkaks.
See raha upub kusagile riigieelarvesse ning ükski poliitik ei julge luua pretsetenti, et osa raha jookseb eraldi real “maanteetranspordi väliskulude katteks”. Ning ega see väga mõistlik tundugi.
Meie hinnangul annaks see väliskuludele keskendumine ainult suurepärase võimaluse kellelegi kusagil kabinetis simuleerida suurepäraselt töö tegemist, sest välja on vaja töötada vastav metoodika kulude ligilähedase mahu määramiseks, põhjus-tagajärg seoste väljatoomiseks jne. Töögrupid, koosolekud, strateegiad, parandatud strateegiad, täiendatud töögrupid. Sebimist jagub aastateks.
Aga võib-olla see ongi vajalik - muidu jääb mulje, et stagneerume?

P.S. Wikipedia eesti versioon terminit vinjet ei tunne, kuid pakub lahket võimalust see lahti kirjutada. Kes võtab vedu?

Arco Transpordi kontoris on ilus komme meestel naisi ja naistel mehi vähemalt kord aastas hilistalvel - varakevadel meeles pidada ning sel puhul ka kontoris vastav meeleolu luua.

Et kõike seda üksikasjalikult kirjeldada, mida sel aastal välja mõeldi ja tehti, läheks väga pikaks. Et aga üks pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis mõningad pildimeenutused on siiski näha meie fotogaleriis

Ei saa meiegi mööda prügindusest. Ei tööl, ei kodus. Lihtne kaasus - maakodus muutus teenuse osutaja. Väikese maakondliku prügikolli töö võttis (tugevama õigusega?) üle Ragn-Sells. Kena rohe-kollane ettevõtte. Vanasti oli nõnda, et kui konteiner sai kiiremini täis, kui tühjendusintervall seda eeldanud oleks, sai helistatud ja ennast erakorralisena ringi pääle kirja pandud. Nüüd muutus teenuse osutaja ja sai sama probleemiga siis esmakordselt nende poole pöördutud. Ja hakkas pihta. Kuidas saada ühendus Ragn-Sellsiga (kui juhtumisi ei tea nende ühte-ainsamat teeninduse lühinumbrit? Maagiliste spetsialistide numbrit, kes jagavad ühe hoobiga nii hiiu- kui setumaa külade asukohti ja tingimusi? Guugeldasin, yes, leitud. Avalehel kontaktiks e-mail….ja tuviposti aadress. Telefon? Tundub, et salastatud. Oli endal hetk vaba aega, tahtsin asja kiiremini kaelast ära saada. Klikkame edasi -mmmm, maakodu, seega koduklient. Ok, ohhooo - terve TTÜ loengu mahus materjali. Palun vasta küsitlusele, tule meile tööle. Aga telefon? Esimese hooga ei märganudki seda. Paar lehte hiljem sai ikkagi teine tuur peale tehtud, siis leidsin. Vasakul all. No ütleks, et suhteliselt kribukirjas. Huvitav, huvitav - enamus veebimarketingi tasuliseidki reklaame pannakse ALATI paremale ülesse. Nendel oma ainuke otse suhtluskanal vasakul all, peale tööpakkumist. Täitsa põnev oleks teada miks. Ja miks seda SUURELT avalehel saadaval pole.
Samas olgem ausad - nime ütlemise peale leidsid suht. kiiresti üles objekti, millest jutt käis. Nii, et midagi on selles tsentraliseerimises ikka täppi ka läinud.
Aga lahendus mind ei rahuldanud - ei saanud lisatähjendust ennem, kui kolme nädala pärast. Miks? Ei, lihtsalt logistikud ei näe ette seal tihemini käimist - “ju on Teil seal väikene koht” - öeldi mulle. Ma olen seda ennegi korduvalt kuulama pidanud ja väga tigedaks selline jutt ei teinud. Kurvaks veidi küll. Ei oska siinkohal nõua anda (erinevalt oma telefoni avalikustamist…), kuidas seda parandada. Aga järgmine vastus minu küsimusele pani küll mõtteid mõlgutama, et Arco Transport on üks ütlemata edumeelne ettevõte. Võrreldes Ragn-Sellsiga näiteks. Nemad veavad prügi, meie kaupu, aga mõlemad eelkõige teenindame. Nimelt asub maakonnakeskuses ka Ragn-Sellsi jäätmekäitlusjaam. Ma uurisin võimalust, et ma viin oma konteineri tühjendamiseks sinna, oma käru peal. Tütarlaps teats mõningase klõbistamise järel, et jah, tehke nii, arveldate seal siis ise. Annab ikka tulla sellise lahenduse peale. Ma olen ju Ragn-Sellsi klient, miks mitte seegi käik kajastada arve peal? Pikka pinnimise ja kerge hääle tõstmise peale siis tütarlaps alistus, et heakene küll, me siis proovime selle arvele sättida.
Ma mäletan hästi kunagist Rein Langi küsimust ühel konverentsil Eesti Telekomi juhtidele - milla kurat, lõpeb ära see (oli vist lausa) üheksa erineva arve saamine ühest kontsernist, miks neid ühele koondarvele ei saa. Ausalt öeldes, ei saa vist tänapäevani. Aga sellest on möödas ka mingised kaheksa aastat, vist juba. Ning räägime erinevatest ettevõtetest.
Ragn-Sells samas on ikkagi üks kolhoos, ise nad ennast niimoodi välja reklaamivad (kuidas muidu aru saada sellest, et kogu suure käitlusoperaatori peale on üksainus avalik telefoninumber). Mul on lausa kahju neist tütarlastest - nad on seal numbrei 15155 taga lausa tanki pandud.
Mida oleks neil Arco Transpordilt õppida? No näiteks oma kontaktide väljamängimist veebis. Kel huvi, võrrelge kahte veebi - ragnsells.ee ja arcotrans.ee.
Kustkohast enne saadakse vajalik telefoninumber (meil lisaks skype ja “regionaliseeritud” persoonipõhine meiliaadress)?
Muuseas, kes veel ei tea - arco transpordi osad ekspediitorid hoiavad oma kätt soojas aeg-ajalt euroopas ise kaubaringe tegemas, meie sõbraliku tütre Arco Transi kaubaautode roolis. Et mitte umbmääraseks jääda - palun väga, Ivari Allik näiteks on üks neist.
Osalt aitab see paremini aru saada autojuhtide tagasisidest olukorra kohta euroopa teedel, teisalt osad on kasutanud seda võimalust ka oma õppivale noorsoole euroopa näitamiseks.
Miks ei võiks Ragn-Sells oma teeninduspersoone kasvõi kordki aastas nn. shelflus-päevadele saata. Alguses mesimagusad, pärast herilase kombel kurjad õrnema soo esindajad saaksid ikka ise ka aimu, mille kohta nad kõik vastama peavad. Miks ei võiks need tütarlapsed säält paar prügiringi aastas kaasa teha, või jäärmekäitluspunktides reaalseid valvekordi pidada. Ning kui juba teha, siis rabagu ka need salapärased logistikud kaasa. Miskipärast arvan, et Ragn-Sellsi enda autojuhid, kes mööda eestimaad rasket tööd teevad, lausa plaksutaksid selle pääle.

Seega - shefluskultuur tagasi au sisse?