arcoblog

Maailm on ikka ümmargune. Teeb ratas tiiru ära ja jälle sama kodar üleval.
Täna kell 11.06 sain jälle kirja, kus inglise keeles (no on laiskvorstid, isegi eesti keelde ei viitsi meili tõlkida) teavitati, et SEB pani minu konto kinni. Et keegi sealt varastada ei saaks. Võluvitsaks on vastaval lingil oma konto aktiveerimine. Ja kuidas? Ikka paroolide abiga.
Täitsa põnev oleks teada, kas pin-kalkulaatori paroole on võimalik väljastpoolt valmis arvutada?
Olime töökaaslastega lausa kahevahel, et teeks õige proovi.
Teisalt üsna käpardlik tegutsemine - parooliväljade url on http://mail.curtiswealth.com/SEB/SEB1.htm, ja värskeim uudis pärineb 22.aprillist.
Kui nüüd alustada erinevate “huiarite” ahvatluste kollektsioneerimisega, siis kuidas sellist hobi nimetada?

Üle hulga aja üks põnev teemapüstitus tudengitelt. Meie poole pöördus Tiit Bork, Audentes logistika eriala lõpetav tudeng. Oma lõputööks on ta tänuväärse teemana valinud vinjeti kehtestamise maanteel raskeveokitele. Tiidu väitel: “üha suurenev nõudlus maanteetranspordi järele ei tohiks keskenduda ainult efektiivsele kaubavahetusele, vaid arvestama ka meid ümbritsevat keskkonda. Maanteetranspordil on kõige suuremad väliskulud, mis hõlmavad nii liiklusõnnetusi, mõju keskkonnale kui ka infrastruktuuri kulumist. Euroopa Komisjon on teinud mitmeid ettepanekuid väliskulude vähendamiseks ning ka lisamiseks maksusüsteemi. Liikmesriik võib kehtestada oma territooriumil raskeveokitele tee-ja kasutustasusid, mida kogutaks väliskulude katteks.”
Tiidu lõputöö eesmärgiks on uurida Eestis vinjeti kehtestamist, millega siis Eestis registreeritud raskeveokid maksavad aastapõhist tasu ja teistes riikides registreeritud sõidukid vastavalt valitud perioodile. Meie käest palus Tiit vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Kuidas suhtute Eestis kehtiva aastapõhise raskeveokimaksu muutmisesse vinjet-põhiseks, mis siis maksustaks kõik raskeveokid Eesti territooriumil?
2) Kuidas suhtute, et vinjeti-süsteemi kaudu kogutav tulu läheks otse väliskulude katteks (nt teeohutuse parendamine, parklate ehitamine jms)?
3) Kas ja kuidas mõjutaks teie ettevõte tegevust vinjeti kehtestamine?

Siinkohal siis avaldame meie ettevõtte kommentaarid teemapüstitusele, rõõmuga ootaks ka teiste arvamusi, et Tiidul oleks laiem statistika käepärast.

Hakatuseks väikene kriitikanool teemapüstitusele. Vedajad oma autopargiga võib-olla tõesti peaks lisaks efektiivsusele mõtlema keskkonnamõjudele, kuid maksude kehtestamine on siiski riigi privileeg. Ükski maks iseenesest ei vähenda kahjulike mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Maksu kehtestamisel laekuv rahavoog suudab parimal juhul vaid tagajärgi likvideerida.
Teiseks - kui Euroopa Komisjon tõepoolest suudab lisaks ettepaneku tegemistele ka nende rakendamist ellu viia,eemärgiga vähendada väliskulusid, siis jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks on väheneva kuludebaasi pealt vaja lisada uusi makse üldisee maksusüsteemi. Tavaliselt kipuvad valitsused maksude lisamist ja/või nende tõstmist kaaluma, kui väheneb TULUDEbaas.

Arco Transport on kodumaine ettevõte, seega kitsalt meie ettevõtte kulusid-tulusid vinjeti kasutuselevõtt ei muuda, sest kodumaistele jääb ju aastapõhine maks endiselt alles. Nii, et siin on oma suhtumist raske välja tuua.

Isegi, kui Eestis kehtestataks maksud võõrastele raskeveokitele, mis Eestit läbivad või siit kaupa viivad, siis oleme veidi sarkastilised ettepaneku rakendamise osas, et kogu kokkukorjatud tulu läheb otse väliskulude katteks. See raha upub kusagile riigieelarvesse ning ükski poliitik ei julge luua pretsetenti. Teeohutuse parendamine on teatud osas Maanteameti ülesanne, seega peaks see raha minema majandus-kommunikatsiooniministeeriumi eelarve koosseisu, vastavalt Maanteeameti x-eelarvereale. Parklate ehitusega peaaegu sama lugu, selle vahega, et Maanteeamet kuulutab välja hanked erasektorile, kes siis neid ehiytama hakkaks.
See raha upub kusagile riigieelarvesse ning ükski poliitik ei julge luua pretsetenti, et osa raha jookseb eraldi real “maanteetranspordi väliskulude katteks”. Ning ega see väga mõistlik tundugi.
Meie hinnangul annaks see väliskuludele keskendumine ainult suurepärase võimaluse kellelegi kusagil kabinetis simuleerida suurepäraselt töö tegemist, sest välja on vaja töötada vastav metoodika kulude ligilähedase mahu määramiseks, põhjus-tagajärg seoste väljatoomiseks jne. Töögrupid, koosolekud, strateegiad, parandatud strateegiad, täiendatud töögrupid. Sebimist jagub aastateks.
Aga võib-olla see ongi vajalik - muidu jääb mulje, et stagneerume?

P.S. Wikipedia eesti versioon terminit vinjet ei tunne, kuid pakub lahket võimalust see lahti kirjutada. Kes võtab vedu?